Järv

See artikkel räägib veekogust; Gytis Lukšase filmi kohta vaata artiklit Järv (film); perekonnanime kohta vaata artiklit Järv (perekonnanimi).

---

Väimela Alajärv

Crater Lake'i vesi on väga läbipaistev ja sügavsinise värvusega

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane.

Klassikaliselt loetakse järvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vähemalt 1 ha. Väikseid järvi (keskmine ümbermõõt 10–200 m) nimetatakse järvikuteks (murdes ka: lontsik).

Järve karakteristikud

Žuravlõne järv Ukrainas Sumõ oblastis

Järve tähtsamad karakteristikud on valgala, sissevool, väljavool, toitainete hulk, lahustunud hapnik, saasteained, pH ja settimine.

Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on sademed vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, põhjavesi ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinna- ja põhjaveekaod ning igasugune järvevee väljavõtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.

Järvede liigitus

Krokatstaindappen Osmussaarel on jäänukjärv

Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt:

1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed);
2. järved, mis on merest eraldunud (jäänukjärved).

Järvenõgude tekke järgi

• Tektoonilised – maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ja riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
• Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ja Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk.
• Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki järv). Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
• Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
• Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad näiteks lammijärved.
• Karstijärved – kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
• Vulkaanilised – järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse.
• Isostaatilised ehk rannajärved – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
• Meteoriiditekkelised järved – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal.
• Mandrijäätekkelised järved – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
• Soojärved – järved, mis on tekkinud soodes.
• Tehisjärved – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nende hulka kuuluvad veehoidlad, veega täidetud karjäärid, tiigid, paisjärved jne.

Sisse- ja väljavoolu järgi

• Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
• Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
• Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
• Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.

Matsimäe Pühajärv on huumustoiteline järv

Toitelisuse ehk troofsuse järgi

 Pikemalt artiklis Järvetüübid

Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi (troofsus), mis mõjutab suuresti taimede kasvu.

• Vähetoitelised ehk oligotroosed järved – üldiselt puhtaveelised ja vähese taimestikuga.
• Kesktoitelised ehk mesotroofsed järved – hea vee läbipaistvuse ja keskmise toitainete tasemega.
• Rohketoitelised ehk eutroofsed järved – on rikastunud toitainetega, seal kasvab lopsakas taimestik, suvel võib esineda veeõitseng.
• Ülirohketoitelised ehk hüpertroofsed järved on kõige toitaineterikkamad, nad on tavaliselt väike läbipaistvusega ning sageli esineb neis hävitavaid veeõitsenguid.
• Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed järved
• Huumustoitelised ehk düstroofsed järved
• Segatoitelised ehk düseutroofsed järved
• Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed järved
• Rauatoitelised ehk siderotroofsed järved
• Soolatoitelised ehk halotroofsed järved

Kümme suurimat järve pindala järgi

1. Kaspia meri
2. Ülemjärv
3. Victoria
4. Huron
5. Michigan
6. Tanganjika
7. Baikal
8. Suur Karujärv
9. Njassa
10. Suur Orjajärv

Kümme suurimat järve mahu järgi

1. Kaspia meri
2. Baikal
3. Tanganjika
4. Ülemjärv
5. Njassa
6. Michigan
7. Huron
8. Victoria
9. Suur Karujärv
10. Suur Orjajärv

Vaata ka

• veehoidla
• Eesti järved
• Eesti järvede loend
• maailma järvede loend
• suurimate järvede loend
• järveelustik

Välislingid

• Phillips, N. jt. (aastaarvuta). Järve Taskuraamat. Terrene Institute. 172 lk. (Raamat on valminud otsetõlkena inglise keelest ega ole kohandatud Eesti oludele).