Alaska

See artikkel räägib Ameerika Ühendriikide osariigist; laulja kohta vaata artiklit Alaska (laulja); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Alaska (täpsustus)

---

Alaska osariik
inglise State of Alaska
Alaska osariigi lipp Alaska osariigi pitsat
Pindala: 1 717 856 km²
Elanikke: 733 391 (1.04.2020)
Rahvastikutihedus: 0,43 in/km²
Pealinn: Juneau

Alaska (hääldus inglise keeles [əˈlæskə]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning kagus ja lõunas Briti Columbiaga, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga.

Alaska pealinn on Juneau, osariigi suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem.

Suurimad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar.

Rahvastik

Rahvastikuameti hinnangul oli 2008. aasta 1. juuli seisuga Alaskal 686 293 elanikku. See on 9,5% ehk 59 361 inimest enam kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal. See hõlmab ka viimase rahvaloenduse järgset loomulikku iivet 60 994 inimest (86 062 sündi miinus 25 068 surma) ja 5469 inimese suurust negatiivset rändesaldot. Immigratsioon kasvatas rahvaarvu 4418 inimese võrra, samas kui siseränne USA piires vähendas seda 9887 inimese võrra.

2000. aasta seisuga oli Alaska rahvaarvu poolest 48. osariik USA-s. Väiksema elanike arvuga olid Vermonti ja Wyomingi osariik ning Columbia ringkond.

Alaska on kõige hõredamalt asustatud Ameerika Ühendriikide osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid. Sealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). 2007. aastal oli Alaska SKP inimese kohta 40 042 dollarit, mis asetab ta USA osariikidest 15. kohale. 2010. aasta jaanuaris oli Alaska tööpuuduse määr 8,5%.

Osariigi elanikkond on ülekaalukalt europiidset rassi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 69,3% Alaska elanikkonnast valgenahalised, 15,6% Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud, 4% Aasia päritolu ameeriklased, 3,5% afroameeriklased, 0,5% Vaikse ookeani saarte põliselanikud ja 1,6% muudest rassidest. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke oli 4,1%. Enim Alaska asukaid pärineb sakslastest – 20,2%. See on ka ainus rühm, mille arv ulatub üle 100 000 inimese. iiri päritolu ameeriklasi on 2,7%, inglise päritolu 10,9%, norra päritolu 4,3% ja šoti päritolu 3,1%.

2005–2007. aasta küsitluse andmeil oli inglise keel ainus kodune keel 84,7%-l 5-aastastel ja vanematel alaskalastel. 3,5% Alaska elanikest kõnelesid kodus hispaania keelt, 2,2% muid indoeuroopa keeli, 4,3% mõnd Aasia keelt ja 5,3% muid keeli.

Alaska põliskeeli kõneleb 5,2% elanikkonnast. Kohalikke põliskeeli (ingl native languages) on osariigis kokku 22. Need keeled jagunevad kahte põhirühma: eskimo-aleuudi ja naa-dene keeled. Alaskat kui Põhja-Ameerika kahe suurima keeleperekonna kodumaad on nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu.

Alaska on loodeosariikide Washingtoni ja Oregoni kõrval üks kõige vähem religioosne osariik. Association of Religion Data Archivesi andmeil kuulub usuühendustesse umbes 39% Alaska elanikest. Levinumate usundite ja usulahkude seas on protestantlus, roomakatoliiklus, mormoonlus ja vene õigeusk. Viimase suhteliselt lai levik tuleneb Vene kolonisatsioonist ja misjonitööst Alaska pärismaalaste seas. Esimene Vene õigeusu kirik rajati Kodiakis 1795. aastal.

Suuremad linnad

Anchorage

Alaska osariigi suurimad linnad on järgmised.

Fairbanks

Koht	Linn	Elanike arv (2010)
1.	Anchorage	291 826
2.	Fairbanks	31 535
3.	Juneau	31 275
4.	Sitka	8881
5.	Ketchikan	8050
6.	Wasilla	7831
7.	Kenai	7100
8.	Kodiak	6130
9.	Bethel	6080
10.	Palmer	5937

Ajalugu

Arvukad põlisrahvad asustasid Alaska juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste saabumist. Tänapäeva Alaska kaguossa, Yukoni ja ossa nüüdsest Briti Columbiast, rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda tänapäeval tuntakse nende ainulaadse kunsti järgi, ja tsimšid, kelle arvukus vähenes järsult 1860. aastate rõugeepideemia tõttu. Lääne ja Edela-Alaskal asusid jupikid, nende sugulased alutiigid elasid Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud gvitšineid teatakse peamiselt nende karibuusõltuvuse järgi, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad inuitid (varasema nimetusega eskimod).

Vene Ameerika 1860. aastal

Eurooplaste esimene kokkupuude Alaskaga oli 1741. aastal, mil Vitus Beringi juhtimisel toimus sinna Vene mereväe ekspeditsioon. Kui tema meeskond maailma parimaks karusnahaks peetud merisaarma nahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki Siberi rannikult Aleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati 1784. aastal. Aastatel 1774–1800 läkitas Hispaania rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. 1789. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu Valdez, Bucareli väin ja Cordova. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas Vene-Ameerika Kompanii ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.

Baranofi saarel Alexandri saarestikus asuv Sitka (aastatel 1804–1867 Uus-Arhangelsk) sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi selleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. Ameerika Ühendriikide riigisekretär William H. Seward juhtis 1867. aastal ostuläbirääkimisi, mille tulemusena osteti (vt Alaska ostmine) Alaska 30. märtsil 1867. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval ligikaudu 113 miljonit dollarit). Ruutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit.

Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai Alaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa ja 11. mail 1912 organiseeritud territoorium (millega seoses sai pealinnaks Juneau) ning 3. jaanuaril 1959 kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.

Teise maailmasõja ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele (Attu, Agattu ja Kiska), mida okupeerisid Jaapani väed 1942. aasta juunist 1943. aasta augustini. Unalaska (Dutch Harbor) muutus tähtsaks Ameerika Ühendriikide õhu- ja mereväebaasiks.

Lendliisi programmi raames lendasid USA sõjaväelennukid Kanada kaudu Fairbanksi ja sealt Nome'i. Nõukogude Liidu piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need võitluseks Saksamaa vastu Nõukogude Liitu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt osa Alaska linnade rahvaarvu.

Etümoloogia

Alaska nimi (Аляска) pärineb Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab suurt maad.

Vaata ka

• Alaska laht
• Alaska hoovus
• Organiseerimata maakond
• Alaska päev

Välislingid

• Alaska osariigi valitsuse koduleht (inglise keeles)
• Heili Reinart, Eestist pärit Lisinka von Wrangell – imik kaenlas läbi Siberi Alaskat valitsema Postimees, 11. aprill 2017

	Tšuktši meri	Venemaa Põhja-Jäämeri	Beauforti meri
	Venemaa • Beringi väin Tšuktšimaa		Kanada Yukon
		Lääs   Alaska   Ida
	Beringi meri Vaikne ookean Jaapan	Vaikne ookean Hawaii osariik	Kanada Briti Columbia