Szerkesztő:Eino81/Inari hang

Inari számi hang

Pyeri peivi. Mun lam Hans Morottaja, 67 ihásâš anarâš. Mun lam varrim Anarist 1981 Helsigân. Mu päikki lâi Kaamasist, tärkkilubbooht Saammadjäävrist mii lii meccitáálu kukken tuárispeln. Tot uba kuávlu lii ävdin, ii ohtagen fastaässee innig aasa tobbeen. Tääl mun aasam Helsigist, tave Haagast. Tast man*a ko mun Helsigan várrejim, lijjim pargoost Martinlaaksost Vantaa peln. Tot pargo lai suullan tegu táálualmaa pargo. Mun lijjim tast iáláttuu rái, mast lam lamaš jo muáddi ive. Mun lam Aanaar sámmilâš, anarâš. Anarâšah ääsih Anarist, Aanaarjäärvi pirrasijn. Mist lii mii jieččan kielâ, anarâškielâ, amid eres sämmiliih iá ollásáávt addii. Anarâškielâ sárnooh láá suullan 400-500. Eenab ko peeli anarâšain iá mááti innig eenikielâs. Ko anarâšah áásih Aanaarjäävri pirrasijn, te sij láá lamaš ain kuálásteijeeh, eenab ko eres sámmiliih. Tontet sij láá nobdum-uv kuálásteijeesämmilâžžân.

Északi számi hang

Buorre beaivi

Mun lean. Sofe-Ánne Irja. Mun lean davvisápmelaš. Mu eatnigiella lea davvisámegiella. Lean eret Ohcejogas, Gáregasnjárggas. Gáregasnjárga lea uhca giláš Suoma ja Norgga rájás. Doppe ásset sápmelaččat. Rájá nuppe bealde Norggas lea beakkán sámegilli Kárášjohka. Ohcejoga gielddas ásset sullii 1000 sápmelačča. Ohcejogas leat sámeskuvllat ja maid sámelogahat. Sámit doppe barget boazodoaluin ja guolástusain, muhto maiddái turismain. Deatnu lea rádjajohka ja lea maid stuorra luossajohka.

Dál mun ásan Helssegis, gos mun barggan sámeoahpaheaddjin Helssega universitehtas. Ovdalgo bohten Helssegii mun ledjen sámelogahaga rektorin Ohcejogas. Ohcejoga sámelogahat lea unna logahagaš sullii 30 oahppi oktiibuot.

Mu bearraša ruoktogiella lea dál suomagiella, muhto mun hálan iežan mánáiguin sámegiela. Go mii mannat davás Sápmái, mu riegádanbáikái, de mii hállat diepusge sámegiela.

Kolta számi hang

Mon leäm Erkki Lumisalmi šõddâm Aanar kåå dd Njeällem siidâst. Leäm nuõrttsämlaž. Puärrâs lee puättâm Peäccmest mân*n*a väinn ko Peäccam joouti e pet Ruõššnjânnma, nu tt ko tõt lij leämmoški ääi jeb. Ko li jjim u cc pä rnn de mij doma maainstin pâI säämas da seämma tõn siõm siidâst puk maainste säämas, nääi t kiõll jie li. Puärsab olmmo maainste nubben kiõllân ruõšškiõll de tõt kiõll še leäi tõl touddsab ko täbbe.

Täbbe mon jeälstam  vvlest U cc-Peäccmest. Leäm 20 ee jj leämmõš djakonen tää ben säämi kõõskâst da tõn raajest mon leäm še mätt tjam sää'mkiõll škooulin, meerlažškooulâst s*e da ooskâldõõzz. Ortodokslaž mätkkpappvuõd päi'kk lij  vvlest da mona paappi jååtteb pukvee zz sää mjânmest da mää'tk lie kuu'kk.

Tä st tuejest lij tõ st puerr, što vuäžž ooummivuim maainsted jii jâs kiõll ko ceerkav paapp jie siõlttâd säämas.

Ko jeälsteb sää mjânnmest de tääi ben mij sluu žab nu tt lää dd ko še sää'mkiõlin. Tõt lij po httâm jää nab jåå rqqlattem tuejid nu tt ceerkav ko jee res verggneekkid. Mij lee'p nu tt siõmm narood da ooccainn lee p kook tuejjeep sää'mkiõllsa jåå rqqlattâm tuejaid de tõt lij tuõ jstââllam tuejid. Ko lij nu tt siõm narood ooumaž de joudd leedd maan*gnallšem ää'ššin mie'ldd, toubd jii jjes jee resnallšem kulttuur ooumžem hå ti I llä pukinää'ššin puerr ä'šš toubdi leša âlgg tuejjed nu tt ko puerast põ stt.

Mon leäm leämmõš sõrgg neljj ii jje Sää'mtee'gg vuäzzlan. Tõt lij po httâm mään*git ää'ššI âlttsab. Ooskam što tä st tuejjeb puki säämi ää'ššI ooudâsviikkmõšše. Jiičč ää'jstam što mij sää'mkiõll vâ llen jie'llvõõttsi tä st ooua´dâs. Leäm optimist.